laupäev, november 17

silmakirjalikkus ja muud head asjad.

pole taaskord viitsinud tosinajagu päevi oma blogi uuendada. ilmselt võib seda põhjendada erakordsuse puudumisega. ehk heleni jala välja väänamine oleks olnud põhjus kirjutamiseks, kuid njah...
alustuseks (peaaegu esikaanel!) tahaks tervitada Tiiat!Tere Tiia!
tähendab, kuni eilseni kestsid minu nädala pikkused päevad. ehk siis see periood, mille eest oli keegi varem välismaal õppimas käinu hoiatanud. sa oled kogu aeg väsinud ja sind hakkavad kõik asjad närvi ajama.jube kergelt kusjuures. arvestades prantslaste hüperaktiivsust hommikust saati, pole see ka eriline ime.igaljuhul kõik käis jubedalt närvidele, kuni eilseni.siis jõin ennast osvaldaseks (läti osvald) ja kõik oli jälle tore.külastasin kursaõe sünnipäeva kuhu pidin tulema 21ks, aga jõudsin hoopis kaks tundi hiljem läbi rõduakna. nõrganärvilistele: rõdu oli esimesel korrusel tänavaga ühel tasandil. lõin lained oma vapustavalt infantiilsete (jee felena!) kinkidega: laste ehetekomplekt, mosaiik ja annekese shokolaad, mis olid pakitud mitme ajalehe sisse...


Eelnev sai kirjutatud mõni aeg tagasi, siis kui tõesti oli tosinajagu päevi möödas viimasest sissekandest.Nüüd jätkan.

Ei teagi kohe, milles alustada. No alustame sakslastest. Nagu usin lugeja teab, on mul sõbraks üks nohiklik sakslane, kes on hästi treenitud ja talub natsinalju. gaasikambrid ja asjad. Lõpuks, peale kolme kuud ootamist õnnestus mul kohata noor saksa noormees, kes ei talu. võttis väga hinge ja oli peaaegu nutmas. (kui keegi peaks nüüd asuma teda kommentaaride rubriigis kaitsma, siis ilmselt on see keegi temast sisse võetud)...kuna mul kaine peagagi on raskusi oma veendumustest loobumisega, olgu nii totrad nagu nad on, siis purjus peaga on see veel raskem. tülli päris ei läinud. kolmandat maailmasõda ei algatanud, aga ülejäänud osa õhtust ei rääkinud sõnagi.
tol õhtul viisin kokku ka kaks seni teineteisest eraldi tegutsenud joomisrühmitust: minu kursuse ja välistudengid (niipalju kui neid oli). Peab au andma, minu kursusel on hea pidamisega prantslasi.
Mis kooli puutub, siis seal hakkab alguse lebotunne kaduma. iga päevaga tulevad lähemale tähtajad ja kontrolltööd. kõige rohkem naudin seda, kui tuled hommikul unise peaga kooli, sest ärkasid 15 min enne bussi väljumist, millega kooli jõuaks ja kohale jõudes avastad, et said eelmine kord jälle midagi valesti aru ja seisad silmitsi kontrolltööga.veel parem on kui tegemist on eksamiga.
Ühe eksami sooritasin niimoodi, et läksin ainult eksamiks kohale. aine oli kogu aeg reede hommikul ja noh...reede hommik on siin sama, mis neljapäeva hommik tartus...aine oli phoning...ehk siis pidin kaamera ees õppejõuga telefoni teel vestlust pidama ja talle kui hypermarketi veiniosakonna juhile mingi asja maha parseldama. ma parseldasin eesti viinamarjadest valmistatud veini, sest meie riigis on seda ometigi ju palju...
täna näiteks tegin õiguse kontrolltööd..selle tulekust teadsin. aga õppida prantsuse õigust prantsuse keeles on samahea kui juua rummkoolat ilma rummita...jood jood, aga pähe ei hakka.
nii ma siis tuletasin meelde, kuidas oli võita kunagi keno lotoga 100 krooni ja jäin lootma õnne peale, sest tegemist oli õige/vale küsimustega.
ka inglise keel, kus peaksin ennast kõige tugevamana tundma ei ole enam sama, mis alguses. kontrolltöö, kus pidin prantsusekeelseid sõnu, mida ma eesti keeles ei teagi, inglise keelde tõlkima, lõi egopunkte natuke alla. endiselt on inglise keel prantsuse keeles mu üks lemmikaineid, sest seal saab kuulata ze inglishit ja näha meie veidi üleannetut inglise keele meesõpetajat, kelle kehakeel on endiselt väga meelas ja kelle ampluaasse kuuluvad väljendid: it´z zooou frenchy ja sheim onn miiiii(mida saadab üldjuhul selline lõtv randmeliigutus...)..

peab vist ilmselt mainima ka seda, et sooaluste mutil (jah, kaja, sooaluste mutil!) käisid vanemad külas. mitu korda küsisid eestis olles, et lapsed lapsed, mis teile tuua...lapsed, tagasihoidlikud nagu nad on, soovisid musta leiba ja seljankat. aga õnn polnud seekord nende poolel. vanemad tulid, aga ilma kohvrita. pealegi kui prantsusmaalt eestisse helistad ja ütled sõna SELJANKA, siis teiselpool toru otsas kostub BORS..
tore, et käisite ja loodan, et jõudsite ilusasti tagasi ka!

väike kommunistlik kõrvalpõige...saksa pisarate järgsel pohmelliõhtul tuli idee saata eelneval õhtul solvatud sakslasele üleni punane sirbi ja vasaraga postkaart, tekstiga: I´m sorry... signed Breznev või i´m sorry signed Leonid või i´m sorry signed Ljonja...
kahjuks ei leidnud sobivat postkaarti.

muuseas...too õhtu, millest posti alguses juttu on, jätkus minu jaoks peale kursaõe pidu erasmuslaste olemisega ühes pubis. õhtu tagajärg oli nagu nädal aega hiljem kuulsin see, et tsehh, kes juhtumisi on solvatud sakslase sõber, arvas, et oli kuulnud kuidas ütlesin tema kohta czech rubbish...vähemalt nii oli ta felenale kurtnud. järgmine kord teda nähes vabandasin ja kinnitasin, et ei öelnud mitte mingil juhul midagi seesugust, et ilmselt ajas ta sassi eesti sõna "tsekk" ja "czech"..ilmselt nii ta oligi, sest kui ma temaga peaaegu sõnakestki pole vahetanud, siis on mul raske tema kohta midagi seesugust öelda. aga jah, need kaks minust igaljuhul hästi ei arva.
mul on vapustavad viisid sõprade leidmiseks.

samas on mulle ustav sakslane ikka minu poolel..ilmselt on temas väike kadeduseuss solvatud sakslase suhtes, kes on touris üks populaarsemaid saksa noormehi..
minu sakslasel olid 4 päeva sõbrad külas: claudius ja raphael. mõlemad koljati mõõtu noormehed, kes oma joomisharjumustelt sarnanevad rohkem ida-eurooplastele. pokkeris on nad ka tugevad. aset leidnud eesti-saksa pokkeri maavõistlusest tulid 3-0 võiduga välja sakslased. eestlased mängisid oma raha maha. suur aitäh võib siinkohal muidugi helenile öelda, kes jõi ennast vapralt 2,5 st veiniklaasist purju ja oli nagu helen ikka purjuspäi siin on - väga lõbus.
jäänud üksinda kolme sakslase vastu mängima oli mul käes mast...ilmselgelt pidi selle käega võitma. aga ühel koljatitest oli kõvem mast ja nii oligi üks laua pool chipidest tühi ja teine ülekuhjatud.

Tänaseks lõpetan. Homme on mul viimane koolipäev, seegi poolik..Järgmisest esmaspäevast peaksin alustama praktikaga. Praktikat teen ma aga eestis kuhu jõuan ei rohkem ega vähem kui 12 päeva pärast. pitsid valmis panna ja herne tänava saun sooja!

Ljonja.

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

muide.
eile just tšekkisime biiti ja saun töötab oi kui hästi!!!

Anonüümne ütles ...

Tänud tervituste eest Jegor!
Pean mainima, et teile kolmele määratud proviandikohver koos minu isiklike asjadega jõudis Tallinnasse Stockholm-Arlanda kaudu esmaspäeval, ehk siis eksles Euroopas 5 päeva. Kohver oli kenasti läbi otsitud, s.h ka 1 borshi oli proovitud, sest purgikaas oli lahti ja pakend ujus.Samuti vaatasid lennujaama aktivistid, kas kohvikarbis on ikka kohvi või miski muu puru. Kohver ise on kasutuskõlbmatu, sest kleebib kohutavalt väljaspoolt.Niipalju siis sellest. Kui tagasi lendate,võite asjad, millest väga kahju ei ole kohvrisse laduda, ülejääönud võtke salongi :)Tervitades
Tiia

Anonüümne ütles ...

vana tobe mitrofanski, rohkem ma sulle ei kõssa, kui mul silmarõõmu on, silmakirjatsesid nagu neeger jälle.
õigluse huvides pean vajalikuks laiemat üldsust teavitada, et jegor, tuntud ka jerome'ina seevastu üritab oma gaasikambrikeses abielunaisi võrgutada. nähtavasti on aga jerome'i oskused armastusvirtuoosina piiratud, sest abielunaised ei lase end võrgutada ja rohkem neid nähtud pole ka.
ja juhul kui osvaldas peaks veel kuhugi mu nummert kupeldama, pannasse ta rafi ja klaudiga teadagi kuhu kinni.

jegor ütles ...

sa unustasid mainida, et ta oli brasiilanna!

kadri ütles ...

sellisel puhul jään pidu ootama! palun mitte lubada maha magada, ma pole juba aastaid kuskil käinud :'(