abspojpojküpjüksidfkdshpsjõph

kurat.see blogi on nagu üks pind perses. eriti siis kui tead, et kirjutad mingi pikema posti. nagu kodutöö, mida ei viitsi üldse tegema hakata. aga olgu, vähem vatramist, rohkem tegusid. mitte nagu prantslased, kes räägivad pikalt pikalt ja lõpuks ütlevad desole ja et nad ei saa sind aidata.
neljapäeva hommik siis eelmisel nädalal lahkus pool minu kursusest (need, kes mingi veiniettevõttega seotud ei ole ja kes aktiivselt tööl ei käi) reisile lõuna-prantsusmaale.õigemini edela-prmaale.bussisõit oli päris pikk. ja veidi kohmetu, sest ei olnud veel nii sina peal kõigiga nagu reisi lõpus. vein (loe: alkohol) lähendab inimesi. pika teekonna ainsaks vaatamisväärsuseks võib pidada Millau Viadukti, mis on euroopa suurim. sellest ka üks pilt hiljem, kui mu it-oskused on piisavalt pädevad.
kaks esimest päeva veetsime me ühes väikeses külas nimega Minerve, kohaliku veinitootja hoole all. elasime mingites linnakülaliste tubades. päevad veetsime veinikonverentsil "veini ülikool" osaledes. sõna osalema võib muidugi seada kahtluse alla, kuna enamus meist valis endale koha kuskil saali tagapool, teineteise külje all, et oleks võimalikult mõnusam oma pea toetada ja uinuda, eesmärgiga leevendada eelmise õhtu tagajärgi. ja oioioi. veinitootja käe all meil ükski õhtu veinist puudust ei tulnud.meid oli 18...14 olid õhtul aktiivsed ja umbes 8 jõid võidu. seega kogused väiksed ei olnud. Teinegi konverentsi päev möödus unes. õhtul aga taaskordne degustatsioon, kus seekord sai proovida ka vana maajapäikeseviljade andi. proovisin 82,83,84 90ndate veine. kõige vanemad olid enamasti nii lõhna kui ka maitse poolest üsna omapärased.vastikud.
mainimata ei saa jätta ka ühte seika sellest päevast, kui üks veidi suurema kehaehitusega kursaõde (neid on meil kaks ja nad on väga naljakad), üritas kinosaalist, kus vaatasime veinifilmi lahkuda ja olles trüginud läbi terve rea, unustas arvestada sellega, et istmed astusid üks aste kõrgemal kui vahekäik ja tegi ühe korraliku back flipi enne kui maandus järgmiste isteme ette. mul oli väike deja vu, sest me keegi ei teadnud, mida nüüd teha, kas hakata naerma või tormata appi. aga kuna ta hakkas ise ka naerma, siis oli asi selge.hahaha.
samal päeval läks meil ka buss katki. nagu hiljem välja tuli parandati rike 15minutiga, sel päeval kohale tulnud mehaanik ajas lihtsalt pada ja nii olimegi esmaspäevani bussitud. mind see väga ei häirinud, sest laupäeva õhtul jätkasin reisimist. viidi mind rongijaama kust sõitsin rongiga järgmisesse jaama ja sealt edasi istusin rongile suunaga orleans ehk siis kaardi peal tagasi sinna suunda, kust tulin. vast peaks ära mainima ka selle, et oleksin peaaegu enne rongile minekut pileti ära kaotanud. oli kukkunud kohvikus diivani vahele.
rongis oli ebamugav. prantslased hoiavad kokku ja panevad ühte kupeesse 6 voodit, et sul kui pikal ja suurel inimesel võimalikult ebamugav oleks. jagasin ööd mingi norskava vanamehega. hommikul orleansi jõudes oli mul mänguni (mille pärast ma orleansi sõitsin) veel oma head 7 tundi aega. seal resideeruva mirdi juurde ei saanud ka veel minna, sest trammid ei käinud. kuna oli külm, siis mõtlesin, et võtaks takso, taksot otsisin umbes pool tundi ja kuna läikiv mersudziip ütles mulle liiga suure numbri, siis otsustasin külmetada ja sõitsin mirdi poole trammiga. mirti peaks tänama kohvi ja tuunikala salati eest!
vilistasin proffilootuste mängu ära ja jäin veel proffide mängu vaatama. pärast seiklesime veel mirdiga mõned tunnid linna peal enne kui oli aeg käes rongile minna. taaskord üks hea unega öö loksuvas rongis ja limiteeritud ruumiga minu pea jaoks. tegelikult peab ütlema lüürilise kõrvalpõikena, et mulle meeldib ühistranspordis magada. eriti kaugliini bussides ja rongides. see kõigutab nii mõnusalt nagu oleks hällis. natuke gei, aga mõnus.
igaljuhul läbisin veelkord 700km. kohale jõudes nägin veel paari poolpurjus ja pohmellis nägu. said ju nad nüüd minule kuulunud veinikoguse ise ära juua.
et oli esmaspäev, siis jäi meil veel veeta 2 ööd lõunas. veetsime need kuskil mägedes asuvas külakeses külalistetubades. pidu ja nalja kui palju.veini samuti. mängisime joomiskaardimänge. need, kes veel ei tea, siis proovige. purjus päi panin reeglid ka kirja. loodetavasti saate aru, kui ei , siis oodake kuni ma tagasi tulen:

Esimene

Jagatakse 4. vooru. Esimeses arvad, kas punane või must kaart, teises, kas suurem võik väiksem eelmisest, kolmandas kas eelmise kahe kaardi vahel või väljaspool. neljandas arvad masti. Iga valeti arvamise eest võtad kõritäie.

Viimane voor: jagatakse tagurpidi 8 kaarti (kahes neljakaardi reas). Üks rida on joomisrida, teine jagamisrida. diiler keerab kaardid ja kui see kaart, mis nähtavale tuleb on sinu esimese nelja kaardi seas, siis pead jooma või jagama.

Teine

Kuni 7ni vastavalt nii mitu kõritäit pead jooma. 8ga alustad ühe tähega sõna või marginimetust. 9ga ütled asja, mida pole kunagi teinud. 10ga ütled asja, mida oled juba teinud ja vastavalt jood kõritäie kui oled või pole seda teinud. Poisi saanud kontrollib kuni järgmise poisi tulekuni lõuapöidla asja. Emandaga joob sinust vasakut kätt olev 1-2 kõritäit. Kuningaga saad kehtestada joomisreegli. näiteks ei kasuta sõna jooma või pead eriliseslt jooma.ässaga jood ise kaks. Mäng kestab senikaua kuni laual tagurpidi olevad kaardid, mida ühe kaupa üles võetakse, otsa saavad.

Vot. üsna popid on need kaks mängu prantsuse noorte seas. nagu ka jegori läpakas, sest sealt tuleb head muusikat.
kaks viimast päeva veetsime veinitootjaid ja veinitootjate koperatiive külastades. esimesed on väga sümpaatsed ettevõtmised. enamalt jaolt huvitab omanikku, kes teeb kaasa kõik protsessid veinipuu istutamisest veinipudeli mahamüümiseni, see mida sa jood ja kui hea see on. koperatiivi eesmärk on müüa palju ja suurtes kogustes. ja neil on enamasti ükskõik, mis selles 2eurises pudelis on.
kolmapäeva hommikul, enne kui teised ärkasid või noh...õigemini peale oma toakaaslaste ärkamist, sest mina olen teatavasti sügava unega...ja tihtipeale mu vägev linnusirtsuäratushelin, mis järjest valjeneb, mind kohe ei ärata...sõitsin taksoga rongijaama. mis maksis mulle umbes 50 euri...aga kuna mu telefoni kell oli öö jooksul lolliks läinud ja pool tundi taha jäänud, siis pidin sõitma just sinna jaama, mitte eelmisesse. taksojuht oli rahul.
miks ma üldse sinna läksin ja mitte teistega tagasi toursi? sest eesti maasikaoligarhid leidsid prantsusmaal ühe ettevõtte, kellega on neil võibolla soov äri teha. igaks juhuks ei maini, mis äri, sest mine sa tea, mis inimesi mu blogi loeb ja mitu neist võivad nende konkurendid olla.igaljuhul oli mul vaja kella 14ks nice´i lähedale ühte linna jõuda.ehk siis 400km hiina poole. rentisin auto, mille eest ma loodan, et mulle veel raha tagasi makstakse..ja põrutasin mööda kena sügisest lõuna-prantsusmaad oma suunas. sel päeval sai külastatud ka grasse ja cannes (võhikule: cannes´i filmifestival) ja õhtupoolikul ka monaco. õhtune moncao on vägev. ja jahid, mis linna keskel sadamas seisavad on võimsad. muidugi rikub pildi natukene see, kui näed suurelt jahilt välja jooksmas kostüümides halloweeni tähistavaid briti tiinekaid, siis tekib väike kadeduseuss küll..
ööbisime nice´is. hotelli otsisime ka omajagu, sest enamus hotelle ei oma 4-kohalisi tube ja lisaks sellele on nad nice´is väga kallid. väikene potikaturniir otsustas järgmise päeva autojuhiks hr.S´i.
järgmine päev, mis oli prantsusmaal riigipüha, tiirutasime üsna tulutult 100km kaugusel asuva Avignoni linna lähistel. põgusalt sai nähtud ka Avignoni kuulsat poolikut silda (ajalugu õpi!) ja linnamüüri, mis tallinna omale teel silmad ette ja taha ning alla ja üles. kuna hr. S oli üsna väsinud näoga, siis otsustasin teda aidata ja sõitsin Marseille´sse ise. seal otsustasime ööbida. Marseille on vähemalt öösel nõme linn. vähe sellest, et kesklinna jõudmiseks läbid suured agulid, siis pole ka kesklinn midagi erilist. nii kui mõnelt põhitänavalt ära keerad, on kohe maa sitta täis ja nurga peal hoorad, kellest paar meetrit eemal tõenäoliselt 5-liikmeline ählemsählemite kamp.lõpuks leidsime kuskil enam-vähem kohas normaalse hinnaga hotelli ja trall võis alata. härrased S ja M olid juba autos veiniga alustanud. hr. A luges. hakkasime pikema jututa hotellis potikaturniiriga pihta. iga mängu kaotaja pidi sööma viilu väga väga halva maitsega juustu, mis ennem ostetud sai ja vahepeal soojeneda jõudis. üldvõit käis esialgu autojuhi selgitamiseks. siis aga sai juust otsa ja veini oli ka korralikult kulunud.alles oli kaks kitsejuustupalli (60g). üks poolik teine puutumata. ja vorstid. sai siis nende peale mängitud ja kaotajad said neidki maitsta. õnneks ei pidanud jegor midagi sööma. selleks ajaks oli alkoholitase jõudnud juba üsna kõrgele ja oli aeg teha turniir selle peale, kes läheb alukate väel fuajeest vett ostma. seda sellepärast, et hr A´le ennem ei müüdud. õnnelik härra S, kes oli niigi ennem mitu vorsti ja juustu järanud, kaotas ka selle lahingu. ja üllataval kombel sai vee kätte. aga turniir jätkus ja härra S´ile naeratas taaskord õnn külasatada fuajeed aluspükstes. seekord tuli tal siis diivanil väike veinipudel ära juua. saanud sellega hakkama, ei kiirustanud ta magama, vaid tahtis edasi mängida. panuseks seekord üks vein all alukates ära juua ja küsida retseptsioonist kas naisi saab? ja kui vastus on ei, siis kas sinuga saab...(retseptsioonis töötas mees). härra S ei vääratanud ka seekord ja kaotas. kuid sisimas ta teab, et peab edasi mängima ja duubeldas, kaotuse puhul joob kaks veini, vähemalt eelviimase koha puhul tuleb kaotaja taga kaasa jooma. härra M oli juba kenasti vintis ja kaotas. läksid kaksi alla ja istusid diivanile. härra S alustas, kuid kus veini juba palju, seal rohkemale ruumi pole ja niimoodi tormaski käsi suu ees ukse poole, mis oli lukus, keeras ümber ja jooksis lifti poole ning meeter enne lefti alustas fiestaga.nalja kui palju.
nagu hommikul selgus, siis läks ta seda veel pärast koristama ja oksendas veel korralikult. hommikul oli igaljuhul vaip puhas. ja teekond ühe tähtsa töötajaga ühes teatud firmas võis alata. härra S muidugi magas autos ja nägu välja ei näidanud ja talus üsna vapralt meie poolt tulnud veininalju.kohtumised ja asjad läbi võtsime suuna lyoni poole, et seal öö veeta. järgmine hommik läksid S, M ja A eestisse tagasi ja mina toursi poole. läbi pariisi. jõudsin kell 10.10 pariisi ja leidsin, et teisest jaamast läheb 40 min pärast rong toursi. tegin kõik, et jõuda rongile ja hetkel kui jõudsin perroonile hakkas rong just liikuma. olin veidi mures, kuna oli laupäev ja õhtul vile ees ja mu laupäevast higine vilekostüüm oli endiselt pesemata ja haises väga võimsalt. õnneks on mul siin tuttavaid küll, kes jaama vastu tulevad ja koju viivad kui vaja. seega jõudsin kõik asjad pestud ja õhtul taaskord vilistama. teise liiga mängu. kohtumine oli võrdlemisi põnev ja lõppes 3-punktise vahega. publikust aru ei saanud. nad oli mõlema võistkonna poolt, aga kohtunike vastu. igaljuhul nautisin seda suurima heameelega, kui vilistasin ja publik ootas mu otsust ning ma näitasin, et läheb nii ja sellele järgnes suur kisa ja buuuuutamine. samas möödus kohtumine üsna hästi ja suurimate eksimusteta.
õhtul läbi orleansi tagasi ja lõpuks kodus. tänase päeva veetsin oma sitases, koristamata toas, mida ei viitsinud tänagi koristada. nii hea on olla kodus. veel parem oleks olla päris kodus.
igatsen oma sõpru! välja arvatud andrest, sest ta on ilge türapedevärdjasahv ja igatsen teda veel rohkem seepärast.

salut!