Kuna tegelen aktiivselt oma mälufunktsioonide ruineerimisega, siis kõike ma päris hästi ei mäleta.
Vaheajaks jäime siia mina, sakslane, domenico ja tsehh. Esialgselt kavandatud reis Bordeaux´sse jäi ära, kuna sealsed eestlased ei suutnud ühe koha peal püsida ja pidasid vajalikuks eesti sõita. Õnneks oli toursis piisavalt veini, mis vajas konsumeerimist. Tähelepanelik lugeja mäletab ilmselt, et novembris kirjutasin kahest joomismängust. Nüüdseks tean neid peast, läbijalõhki ja tagurpidi. Samas seisus on ka siinsed erasmuslased.
Peale 20min meeldetuletamist olen aru saanud, et mul ei ole võimalik sinuni, kallis lugeja, tuua asju kronoloogilises järjekorras. Aga, üks õhtu me alustasime ühissöömaajaga. Menüüs olid ahjukartulid ja paneeritud kalkuniliha. Ahjukartulid minu eestvedamisel ja minu tegemisel, sest olgugi, et eestlastel on siin campusel kõigist teistest erasmustest suuremad eluruumid, pole meil siiski ahju ja nagu borsi ja seljankat, igatsen ma ahjukartuleid ka. Teistel, kellel on 10ne peale ühine köök, on pliit ja mikrolaineahi. Luksus missugune. Niisiis tegelesin mina ahjukartulitega ja mina ja domenico (edaspidi dome) paneerisime liha ka. Võin ennast nimetada isegi õhtu kokaks.
Kokandusest rääkides võin öelda, et olen siin teinud märgatavaid edusamme. Lisaks kodusele pitsale, mida korduvalt tartus tegin, olen siin arendanud oma kartulisalatiskilli. Seda sama kartulisalatit, mille tegemine võtab aega ca 2 tundi, sest sa pead keetma ja lõikuma ja lõikuma ja segama. Aga valmis ma ta sain ja olin väga rahul endaga. Ka osad erasmused, kellel õnnestus seda kokandusvirtuoosust maitsta, kiitsid mind. Liha paneerimises võin ka mõnele väheste kogemustega kodukanale silmad ette teha.
Aga tagasi õhtu juurde. Liha immutamine munas ja paneerimine käis nagu ma ütlesin tiimitööna ja nägi välja umbes nii:
Edasi jätkus õhtu magustoiduga, mille valmistas sakslanna ja sellele järgnesid vein ja kaardid. Kaks asja, mis nüüdseks on saanud peaaegu lahutamatuteks sõpradeks. Too õhtu läheb arhiivi kui õhtu, kui terve Parc Grandmont (campus, kus me elame) kuivaks joodi. Toon teieni nüüd mõned vähesed pildid, mis sel õhtul tehti. Heal juhul ka ühe video.
Minu sõber tsehhist...
...on üks suur joodik.
'Minu sõbrannal inglismaalt on raskusi
pöidla õigeaegse asetusega lõua alla.
Video pealkirjaga "Kuidas tsehh purju joota?" lingi annan teile peatselt. Liiga suur oli maht, et see siia mahutada.
Vaheaeg mööduski niimoodi. Inimesi siin eriti ei olnud, aga nendega, kes olid pidasime sügavpoliitilisi ja elufilosoofilise vestlusi ning parandasime maailma. Kirusime prantslasi ja Toursi ning viskasime muidu head nalja.
Peale 40minutit blogitamist tuli lõpuks meelde ka, millega vaheaeg lõppes. Laupäevaõhtuga, mis põhjustas värinaid pühapäeval. Väike eelsoojendus campuses ja siis linna. Pidime linnas kohtuma seninägematu eestlannaga pariisist, kuid see jäi saatuse tahtel ära. Vabariigi aastapäeva puhul tegin kell 00.01 vahuveini lahti hoopis sakslasega. Märkimisväärseks pean ka seika ühest latiinopubist, mida me tihti külastame. Marokost pärit tegelasel nimega Simo tekkis tungiv vajadus shampanja järgi. Teades,et tavaliselt saab sünnipäevalaps sealses pubis pudeli osaliseks, ütles ta baarmenile, et c´est l´anniversaire de mon ami estonien (see on minu eestlasest sõbra sünnipäev - toim), viidates näpuga minu poole. Mõned silmapilgutused hiljem hakkas mängima "you can leave your hat on.." ja vormikas baaridaam tegi oma juuksed lahti ja baarmen kamandas mind toolile istuma. Niiviisi sain oma esimese lapdance´i osaliseks. Kahjuks kingiti säraküünlaga sampuseklaas ainult sünnipäevalapsele. Muidugi, kuidas võtta, kas kahjuks või õnneks..
Veebruarivaheaeg oli kokkuvõttes vahelduva pilvisusega ühtlane konsumeerimine.
Nüüdseks lõpetan ja lähen magama, lootuses hommikul kooli jõuda. Homme üritan end kokku võtta ja tuua teieni reis normandiasse, mille võtsime erasmustega ette eelmise nädala neljapäevast pühapäevani. Et põnevus veelgi suurem oleks, annan kaks kokkuvõtvat sõna tsehhi keeles: MRDAT V KUCHYNI!
Gute Nacht!
Vaheaeg mööduski niimoodi. Inimesi siin eriti ei olnud, aga nendega, kes olid pidasime sügavpoliitilisi ja elufilosoofilise vestlusi ning parandasime maailma. Kirusime prantslasi ja Toursi ning viskasime muidu head nalja.
Peale 40minutit blogitamist tuli lõpuks meelde ka, millega vaheaeg lõppes. Laupäevaõhtuga, mis põhjustas värinaid pühapäeval. Väike eelsoojendus campuses ja siis linna. Pidime linnas kohtuma seninägematu eestlannaga pariisist, kuid see jäi saatuse tahtel ära. Vabariigi aastapäeva puhul tegin kell 00.01 vahuveini lahti hoopis sakslasega. Märkimisväärseks pean ka seika ühest latiinopubist, mida me tihti külastame. Marokost pärit tegelasel nimega Simo tekkis tungiv vajadus shampanja järgi. Teades,et tavaliselt saab sünnipäevalaps sealses pubis pudeli osaliseks, ütles ta baarmenile, et c´est l´anniversaire de mon ami estonien (see on minu eestlasest sõbra sünnipäev - toim), viidates näpuga minu poole. Mõned silmapilgutused hiljem hakkas mängima "you can leave your hat on.." ja vormikas baaridaam tegi oma juuksed lahti ja baarmen kamandas mind toolile istuma. Niiviisi sain oma esimese lapdance´i osaliseks. Kahjuks kingiti säraküünlaga sampuseklaas ainult sünnipäevalapsele. Muidugi, kuidas võtta, kas kahjuks või õnneks..
Veebruarivaheaeg oli kokkuvõttes vahelduva pilvisusega ühtlane konsumeerimine.
Nüüdseks lõpetan ja lähen magama, lootuses hommikul kooli jõuda. Homme üritan end kokku võtta ja tuua teieni reis normandiasse, mille võtsime erasmustega ette eelmise nädala neljapäevast pühapäevani. Et põnevus veelgi suurem oleks, annan kaks kokkuvõtvat sõna tsehhi keeles: MRDAT V KUCHYNI!
Gute Nacht!
2 kommentaari:
elus?
sõltub sellest, kes küsib..?
Postita kommentaar