oeh

tok, tok tok tok, tok tok toook, tototoktoook, tooo ooook...see on prantsuse ööklubide hirm. kui oled prantsusmaal ja oled klubis ja ei kuule seda lugu vähemalt kolm korda, siis vähemalt prantslase jaoks on pidu ebaõnnestunud. eestlasest rääkimata.
tegelikult üsna kurvaks teeb, et kohalik klubishedööver on nii kohutav. peale mitmeid katseid ja teste jõudis peamiselt eestlastest(üks on sakslane) uuringrühm järeldusele, et siinsed ööklubid vajavad suurtes kogustes rohkem alkoholi kui enamus eesti ööklubisid.
Kõige rohkem tahaks sulle, kallis lugeja, tutvustada PYM´S nimelist ööklubi. Ööklubi, kuhu sind välja arvatud neljapäeval, lihtrahva saapas (ehk ketsis) ja t-särgis sisse ei lubata. Neljapäev see-eest on eriline päev. Peamine et sul üliõpilaskaart kaasas, siis on kõik lubatud. Aga nagu enamikel juhtudel kaasneb pealtnäha lihtsate pakkumistega mingi konks. Ka selles loos. pym´s´is on kaks korrust. kaks erinevat dj-pulti. aga nimetagem seda prantsuse paradoksiks, on mõlemal korrusel muusika üks ja sama, sitt. kurioosum peitub aga selles, et olgugi, et muusika on sama, esitatakse seda erinevas järjekorras. sageli jõuab ülal mängitud muusika alumisele korrusele uues kuues.remiksituna ja suuremate biitidega. Mainimata ei saa jätta ka seda, et dj-ndus käib nimetatud ööklubis ajaga kaasas ja dj-d mängivad cd-plaate. mõelda vaid, mis saab siis kui prantsusmaale jõuab järgmine nädal iphone...dj ei pea enam rasket cd-plaadiraamatut endaga kaasas kandma, piisab vaid telefonist. kole lihtsaks läheb see maailm. aga keskenduksin nüüd ülakorruse dj-le. paksem, ca 35 aastane mees. paremal käel neoonsinise valgusega nukid.jah, täpselt sellised nagu on gängsteritel, ainult et temal on plastikust ja valgusega, mida võib päikeseta eesti riigis leida parimate tuuningmudelite põhjast. talle on eraldatud ka mikrofon, millese parimata toktoktok stiilis lugude vahele karjuda: elagu toursi polütehnikum või say uuuaaah.say uuuuaaah.kõige naljakam on teda jälgides märgata seda, kui väga ta naudib nädalast nädalasse samade lugude mängimist, väljendades end veidi kohmetute, kuid maskuliinsete tantsuliigutustega. walky-talky on tal ka, seda kasutab ta juhtudeks kui näeb tantsupõrandal mingeid probleeme ja peab vajalikuks ülikondades kiilaspeade sekkumist. muusikamaitsest siinkohal rääkida ilmselt ei tasu, sest seda prantslastel lihtsalt ei ole.vähemalt ööklubides mitte. Kui peo parim lugu on cottonnut joe remix, siis on ikka sitt pidu küll!
ka kohalikke baarmeneid pole millegi eest kiita, ei ole nad ilusad ega osavad. kohati tekib selline tunne, et ema ja isa tulid oma lapsel silma peal hoidma ja vorbivad endi lõbustamiseks noortele mõne kokteili. keda huvitavad numbrid, siis väikese, vaevalt 0,2l rummkoola eest tuleb siin välja käia 8 kohalikku. kui tartus tundus retrole minek ilma soojenduseta jube kallis lõbu, siis siin pole ilma soojenduseta mõtetki üle ukseläve astuda. nii kurb kui see ka ei ole, on uuringrühmal mõned korrad tulnud kannatada ebapiisava soojenduse all, mida isegi kõige kangemad 0,2l rummkoolad ei suuda korvata. aga üritama ju peab.
peale pym´si on inspekteeritud veel kahte ööklubi: ühte, mis kannab nime 3 mingitasja ja kus enamasti võib kuulda prantsuse popurriid ja teine mille nimi on diskoteek ning mis meenutab väikest maaalust koobast, kus ühes mehes kohtuvad nii dj kui baarmeni ametiseisus.
vabandust, unustasin eksootilise nimega ööklubi tropicana, mis siinlinnas on tuntud kui mustade inimeste ööklubi. hoolimata sellest avatakse neljapäeviti ööklubi uksed ka lihtsurelikele. jook valatakse sulle seal valgesse plastiktopsi ja kui suudad lahtiste uste päevast lummatud rahvamasside seas sellega oma kohale tagasi manööverdada võib sind üsna osavaks nimetada.
muusikamaitset eelpool mainitud kolmest klubist te siiski ei leia. isegi tavaliselt halva muusikamaitsega sakslane on selles minuga päri.vanilla ninjat seal tõesti ei mängita.
ometigi peab ühe hea asja pym´si puhul esile tooma. nimelt selle asukoha, asub ta ju südaöölgi lahti oleva saiaputka läheduses, kust peale meeleolukat klubiõhtut saab osta maailma maitsvamat croissanti. samas on kivi ikkagi klubi kapsaaias ja medal käisteta koka saiaputkas.
nüüd sai natukene kriitikat kohalike klubide pihta väljavalatud ja hakkas natukene kergem (ilmselt kuni järgmise korrani..) ja võib edasi minna märksa huvitavamate teemadega.
mäletate, kuidas mõni aeg tagasi hooplesin sellega, et mul hakkas lõpuks kool..3-4.oktoober oli see aeg. täna, täpsemalt nelja tunni pärast hakkab mu selle nö veerandi(prantsusmaal on ülikoolides ka sügisvaheaeg) viimane koolipäev. vaheaeg kestab mul 2 nädalat, mille jooksul veedan 6 päeva lõuna-prantsusmaal õppereisil, veiniistandustes ja veiniklaaside taga. kui ilus saab elu veel olla?käid 2,5 nädalat koolis, millele järgneb 2 nädalane vaheaeg. ma ei ole veel sada protsenti kindel, aga kahtlustan, et sattusin (üli)õpilaste paradiisi.
kuna kell on hiline ja mu peas kumiseb endiselt tok, tok tok tok, tok tok toook, tototoktoook, tooo ooook, siis pean õigeks nüüd lõpetada ja teile hüva ööd soovida.

tok tok.