lüüriline kõrvalpõige

Kasutan ära selle, mis on maksimaalselt minu võimuses ehk siis selle meediakanali, et öelda:

TEET, SA OLED NIIIIII LOLLLLLLLL!

my new life is gonna be all about heroin..

Tere Teet!

Kirjutan sulle esimest korda, sest varem ma lihtsalt ei julgenud.

Käesolev postitus muutub vist minu blogiajaloos kõige illustreeritumaks postituseks. Aitäh selle eest felena fotokale.
Kõigepealt sellest, kuidas maffia asju ajab. Kala ja postiga..Sihtmärgi ehk domenico kaasmaalane alessandro (tuntud ka lihtsalt aaalena) oli vapralt abiks eesmärgi täitmisel. sel ajal kui kaks italiaanot minu maja all jõusaalis rügasid läksime mina ja sakslane nende majja (võtme sai peeterpoiss tund aega varem ale käest) ja panime domenico ukse taha selle:

seda saatis selline kiri:

'

ja kogu selle asja tulemus oli minu uksekella helin 20 minutit pääle 22te ja see noormees:

Õnneks tõestas eksperiment, et itaallastel siiski on huumorimeel..või noh kas meel, aga huumoritunnetus vähemalt. ja nagu ale ütles, siis kiljatas domenico nagu väike tüdruk kui selle karbi lahti tegi. muidugi peale lühikest mõtlemist sai ta aru, kes selle asja taga on ja tinistas minu ukse taga. kõik naersid ja olid lõbusad.ainult kala haises.

Kalahaisu jätan nüüd sinnapaika ja räägin sulle, teetpoiss, nüüd prantsusmaa kõige ilusamast linnast - La Rochelle.
Mina, felena ja sveitslanna, kes tuntud ka nime all Stephanie võtsime selle teekonna ette reede õhtupoolikul. Muidugi kohe algusest peale suutis eesti meeskond olla tema ise ja jõudsime rongi peal 0,7 sek enne seda kui mehike sinises jopes rongi lahkumise tähistamiseks oma vilet puhus.
Vähemalt jõudsime, ää!
Olin kiirrongi kaasa haaranud hunnikutäie õlut, mida kahe tunni vältel tühjendada. õnneks istus meie kolme kõrval ka üks paksem ja vanem prantsuse matkamees, kes oli ka üsna janune. vapustava inglise keele purssimise eest premeerisin teda õllega.
kohale jõudes tutvusin rongijaamas kellegi härra Valge Viruga, kes sai mu parimaks sõbraks tol õhtul. hotelli leidsime üles vaevata, sest purjus jegor on parim orienteeruja üldse.
kuna la rochelle on liiga peen linn, et sinna keset linna mäkkdoonalds ehitada, siis einestasime restoranis Les enfants terribles ...tõlkes siis "kohutavad lapsed"...nii originaalse nimega restroan ei saa lihtsalt halb olla. ja ei olnudki:

Edasi läks too õhtu järelsoojendusega hotellis ja ööelu avastamisega. Eksisime ühte ööklubisse kus puhusid preeriatuuled ja valitses tühjus (hiljem kui läksin trippima nägin seal ees fightclubi). Siis aga leidsime la rochelle´i parima baarklubi. üle pika aja oli tunne, et olen taas clubtallinna retrogroovil. pidu oli vahva ja rummkoola maitses hästi:

La rochelle´i oma anti aaver:

Ma ei tea, kes ta on, aga leidsin ta numbri oma telefonist...philippe on nimi vist.nothing happened!:

Ja ka prantsusmaa ilusaima baaridaami tiitel läheb la rochelle´i. palun feministide ees vabandust sellise pildi eest:

Kui pidu läbi sai, otsustasin mina veidi linna peal trippida. Mäletan seda, et sattusin öösel ühe laeva peale. ja nägin hiljem kaklust. ülejäänu on hägune. lõpptulemus oli igaljuhul see:

Ja mis võiks olla parem kui hommikul meeletus pohmellis võtta üks maailmasuurim kebabs ja coca ja istuda päikese käes jahisadamas? Üks 8,9 voline õlu. Või kaks!

Nii rumalad ja ilusad. Ehk lollid!

AGA NÜÜD! Selle posti kõige põnevama osa juurde. Ma rääkisin teile, et pidin tõdema, et sakslasel oli õigus, et eestis ei paista päike..nüüd ma pean tõdema, et andrese ettekujuts välikohvikus jalg üle põlve istuvatest ja teineteisele friikaid suhu toppivatest meesarmastabmeest meestest on ka TÕSI:

Pean ära märkima ka selle, et nägin OMA SILMAGA, kuidas vasakpoolne kutt võttis väga kelmikalt parempoolse taldrikust FRIIKARTULI ja mingi hetk jõi tema õlut ka. ka selle suutsin ära tabada:

Nemad tegid mu tolle päeva hommiku!mitte õlu, vaid nemad!
Kohvikust lahkudes tegime jalutuskäigu mööda atlandi äärt...kadeda eesti inimese jaoks võin ära märkida ka selle, et temperatuur lähenes tol päeval 20nele...sain käpikud käest võtta.
Kindlasti peab näitama idaeuroopa inimestele järgmist pilti...ehk on keskkonnaministeeriumil midagi kõrva taha panna:

Siin käivad kõik la rochelle´i koerad kakil

Külastatud akvaariumist tahaksin teile näidata ainult ühte sõpra. Ta on hermafrodiit. Sünnib naisena ja elu jooksul muutub isaseks. Samuti kasvab tal see koon ja kehavärv muutub siniseks:

Tagasireis kulges üsna mõnusalt. Soetasin endale veel mõned 8,9 volised õlled ja muutusin üle pika aja tubliks osvaldaseks. rongijaamas olles leidsin enda taskust vile. ja mida teeb purjus jegor kui ta rongijaamas olles taskust vile leiab? ei vilista viga, vaid hakkab hoopis mängima seda sinises jopes meest, kes rongijuhile vilega märku annab, et võib jaamast lahkuda.
Ja ka rongijaama töötajate reageerimiskiirus sai ära proovitud, kui ühelt perroonilt teisele jõudmiseks maaalust käiku ei kasuta....üsna kiired on siin.

Kokkuvõttes võin sulle teet öelda, et la rochelle on ideaalne linn. ja sulle seal kindlasti meeldiks. kavatsen sinna juunis või millalgi soojemal ajal tagasi minna. sõber philippe ikkagist ootab ju...

Loodan, et said oma eksamid tehtud ja sul on kõik hästi,

Jegor





Lõpetuseks küsin, kas keegi peale minu nägi ka la rochelle´is teetu?

gimme gimme...gimme gimme ehk kõik ühiselt britnile appi!

Ma nüüd tahaks nii hullult minu ees olevate klahvidega klõbistada ja siia kolmkümmendviis sarkasminooti vehkida, aga mu aju keeldub kätele sarkastilisi käsklusi andmast.

Kui kedagi huvitab, mis ma viimasel ajal teinud olen, siis kellele, ma veel öelnud ei ole, siis olen kõik ööd tõlkinud ja kõik päevad maganud. selle tulemusel on minust saanud öökull, kelle aju mõttemälu võime on ca 3sekundi ringis.

Täna käisin Limoges´is vilistamas. See oli mu päevasündmus, kui mitte arvestada, et ma tõlkisin täna ööläbi kella 9.30ni.

Kurat mul on tunne, et keegi paksmagu on blogi huumorisoone peal seismas. Naaber raudselt!

Aga tähendab, põhiasja juurde, miks ma üldse vaevun kell pool kuus hommikul kirjutama on see, et ma avastasin Tours´is lõpuks ometi KLUBI. Koha, mis tõesti sarnaneb klubile. Koha kus käivad minumeelest kõik tuurilinna noored, andekad ja ilusad. Asukoht on tal minusuguse jalamehe jaoks ka üpris hea - põhjatuur, kuhu ükski buss peale kella 20 ei sõida.
Muusika nagu ikka prantsuse klubis - seinast seina. KUID! oli ka lugusid, millele põhjamaa snusitäissuu suudab ringikarates kaasa ümiseda. näiteks offspring.
Kaks tantsupõranda ääres asuvat tantsupostiga metallist pjedestaali mahutasid ideaalselt hõõrutama kümmekond inimest, kelleks üldjuhul olid enamuse ajast imekombel noormehed.
Ühest sellisest ma lihtsalt pean rääkima, sest tema puusad liikusid eriti kuumalt. Noh, ott kiivikat kõik teate eks? nüüd kujutage ette kaks ott kiivikat. vot umbes nii lai oli see mees.
liis lassi ka teate? liis lassi tagumikku ikka olete kroonika veergudel tshekkinud? no ühe korra ikka silm peale on sattunud? vot nii "lai" oli selle mehe tagumik.
ja kui nüüd veel vastikumaks minna, siis jaga liis lassi tagumik kannikateks. täpselt nii "suur" oli selle mehe pea. sry liis!
ja mul on kuradima kahju, et mul ei olnud fotoaparaati käepärast. sest liigutused, millega ta oma liis lassi sheikis hoides kahte ott kiivikat nii liikumatult kui võimalik olid üle prahi.selle vaatepildi eest oleks isegi teet raha maksnud.
ja muidugi ei puudunud klubist tektooniline või tektatooniline muusika, või kuidas seda õigesti eesti keeles nimetada(filoloogid tulge appi nüüd). ja andke andeks, aga see on asi, millest ma veel aru saanud ei ole. et võhikule (loe: vanemale lugejaskonnale) asja selgeks teha on tegemist järgmise muusika ja tantsustiiliga:

kliki siia

kui me nüüd koos seda videot vaataks, siis me näeks, et noormehel on ilmselged probleemid kätega. need pendeldavad üsnagi omavoliliselt ja tundub, et poisil on raskusi nende kontrollimisega. mingitel hetkedel kontroll nagu taastuks, sest siis hakkab poiss ennast sügama. kord kaenla alt (mehe tunnus?) kord pealaest. ehk on see mingi prantsusepärane täipeletamisrituaal?
igaljuhul sellises stiilis kargavaid inimesi oli seal klubis ka päris omajagu. kui kaaslast ei leia, siis vähemalt naerda saab rohkem kui rutsi eest. kohmakatel aga mõned muuvid silma taha panna.
ja naised olid seal ka päris kuumad, kui kedagi huvitab! ja kui eesti naisi huvitab, siis prantsusmaa moes on hetkel endiselt retuusid. retuusid lehviva poolkleidi või retuusid lühikeste pükstega. toonidest domineerib pastelne pruunhallmust. säh sulle moekokkuvõtet!

Ja ma arvan nüüd, et oleks aeg hakata oma blogi visualiseerima. on see õige sõna? pilte üles riputama. tähendab purustan nüüd kõik senitekkinud ettekujutuse sakslasest ilmselt. tema on vasakpoolne. valisin pildi, kus tema soengu otsakrutskid(muud moodi ma neid nimetada ei oska) on kõige paremini esile toodud.
teine noormes pildil kannab eksootilist itaalia nime: domenico. lõunaitaaliast pärit noormees on väga kohmetu maffiateemal. mina ja põhjaitaallane alessandro arvame, et tal võib maffiaga ühendusi olla. sellepärast korraldame me järgmisel nädalal septembri alguses planeeritud kalapostigasaatmise.itaaliakeelse maffiakirjaga muidugi.

Kui itaalia maffial pole Tours´is filiaali või harukontorit, siis järgmine nädal samal ajal kirjutan kuidas kalaasi läks ja sellest mis linn La Rochelle on.




Lõpetuseks küsin, millise keskkonnatehnoloogi kutsikasilmad löövad nunnumeetri põhja?

Mitte ühegi, hoopis teedu omad löövad!