no olgu.saad eetriaega.

Alljärgnev tekst on toodud muundumata kujul eelmise posti kommentaaridest. Kuna sooalusteuhkus ei lubanud eetriaega teistkordselt küsida, siis üritati asjale läheneda lihtrahvalikumalt.kommenteerides. blogi nõukogu kiitis aga avaldatud kommentaari avaldamiskõlblikuks ja eraldas alljärgnevad read esikaanel:

sooaluste mutt said:
väike täiendav parandus - peo kõrghetk oli cotton eye joe. vatinutse ei lastud. neid pole olemaski. aga kui jegori lugejaskond selle hillibillikakaga tuttav ei ole, tuleb ta kribinalkrabinal seie:
http://youtube.com/watch?v=ddgyg_5FF_0

ja tegelikult on mitrofkin siiski õige natuke ülekohtune, sest tuli ka white stripesi, mille prantslased kahjuks totaalselt ära käkkisid, sest väga prantslased nagu nad on ja inglise keelt ei oska, tahtsid nad igal pool sõnade asemel BAABA BAP BAP BAP BAAA BAAAAAA karjuda, kui vähegi oli seda osa, kus kahvatu näoga mees hästi madalalt oma pilli pinistab. või üldse, kui kuskilt muusikat kostus. sooaluste mutt näiteks kogu selle baaba alt laulu ennast ei kuulnudki ja sai väga pahaseks. paks dj selle eest keerutas end oma puldis kui vurrkann.

in other news: mitrofanski on leiutanud uue viisi, kuidas meie sõpra leebet ja naljakat nohiksakslast kiusata. koosneb see ainult ühest aga selle eest koledast lausest: ich habe mich vor der gaskammer gerettet. ÕÄÄÄÄ teeb vormikas eestlane lõppu. kui huvi on suur, uurid ise välja, mis see kuulipildumine tähendab. ja leebe sakslane jälle ei tea, kas naerda või oma silmad maa alla peita, et ta nii rumalate sõpradega taaskord välja tuli. aga valikut tal ka eriti ei ole, sest kuna ta on hirmus joodik, siis teised sakslased ei taha temaga tegemist teha, eestlaste uurimisgrupp võtab ta selle eest avasüli gaasikambri-naljadega vastu.

no ja kokkuvõttes tundub nii, et sooaluste mutt ikkagi blogib, ainult et talle on jäänud vaid õige närune nurgake kommentaarides.
(why am i here wasting my hair on your eyes? i should be somewhere getting slavishly admired...)
lõpetasin nüüd oma isehakanud reportaaži voodist, kus ma kell pool kolm päeval poolprantslase kombel endiselt croissantipuru otsas külitan.

October 19, 2007 5:34 AM

oeh

tok, tok tok tok, tok tok toook, tototoktoook, tooo ooook...see on prantsuse ööklubide hirm. kui oled prantsusmaal ja oled klubis ja ei kuule seda lugu vähemalt kolm korda, siis vähemalt prantslase jaoks on pidu ebaõnnestunud. eestlasest rääkimata.
tegelikult üsna kurvaks teeb, et kohalik klubishedööver on nii kohutav. peale mitmeid katseid ja teste jõudis peamiselt eestlastest(üks on sakslane) uuringrühm järeldusele, et siinsed ööklubid vajavad suurtes kogustes rohkem alkoholi kui enamus eesti ööklubisid.
Kõige rohkem tahaks sulle, kallis lugeja, tutvustada PYM´S nimelist ööklubi. Ööklubi, kuhu sind välja arvatud neljapäeval, lihtrahva saapas (ehk ketsis) ja t-särgis sisse ei lubata. Neljapäev see-eest on eriline päev. Peamine et sul üliõpilaskaart kaasas, siis on kõik lubatud. Aga nagu enamikel juhtudel kaasneb pealtnäha lihtsate pakkumistega mingi konks. Ka selles loos. pym´s´is on kaks korrust. kaks erinevat dj-pulti. aga nimetagem seda prantsuse paradoksiks, on mõlemal korrusel muusika üks ja sama, sitt. kurioosum peitub aga selles, et olgugi, et muusika on sama, esitatakse seda erinevas järjekorras. sageli jõuab ülal mängitud muusika alumisele korrusele uues kuues.remiksituna ja suuremate biitidega. Mainimata ei saa jätta ka seda, et dj-ndus käib nimetatud ööklubis ajaga kaasas ja dj-d mängivad cd-plaate. mõelda vaid, mis saab siis kui prantsusmaale jõuab järgmine nädal iphone...dj ei pea enam rasket cd-plaadiraamatut endaga kaasas kandma, piisab vaid telefonist. kole lihtsaks läheb see maailm. aga keskenduksin nüüd ülakorruse dj-le. paksem, ca 35 aastane mees. paremal käel neoonsinise valgusega nukid.jah, täpselt sellised nagu on gängsteritel, ainult et temal on plastikust ja valgusega, mida võib päikeseta eesti riigis leida parimate tuuningmudelite põhjast. talle on eraldatud ka mikrofon, millese parimata toktoktok stiilis lugude vahele karjuda: elagu toursi polütehnikum või say uuuaaah.say uuuuaaah.kõige naljakam on teda jälgides märgata seda, kui väga ta naudib nädalast nädalasse samade lugude mängimist, väljendades end veidi kohmetute, kuid maskuliinsete tantsuliigutustega. walky-talky on tal ka, seda kasutab ta juhtudeks kui näeb tantsupõrandal mingeid probleeme ja peab vajalikuks ülikondades kiilaspeade sekkumist. muusikamaitsest siinkohal rääkida ilmselt ei tasu, sest seda prantslastel lihtsalt ei ole.vähemalt ööklubides mitte. Kui peo parim lugu on cottonnut joe remix, siis on ikka sitt pidu küll!
ka kohalikke baarmeneid pole millegi eest kiita, ei ole nad ilusad ega osavad. kohati tekib selline tunne, et ema ja isa tulid oma lapsel silma peal hoidma ja vorbivad endi lõbustamiseks noortele mõne kokteili. keda huvitavad numbrid, siis väikese, vaevalt 0,2l rummkoola eest tuleb siin välja käia 8 kohalikku. kui tartus tundus retrole minek ilma soojenduseta jube kallis lõbu, siis siin pole ilma soojenduseta mõtetki üle ukseläve astuda. nii kurb kui see ka ei ole, on uuringrühmal mõned korrad tulnud kannatada ebapiisava soojenduse all, mida isegi kõige kangemad 0,2l rummkoolad ei suuda korvata. aga üritama ju peab.
peale pym´si on inspekteeritud veel kahte ööklubi: ühte, mis kannab nime 3 mingitasja ja kus enamasti võib kuulda prantsuse popurriid ja teine mille nimi on diskoteek ning mis meenutab väikest maaalust koobast, kus ühes mehes kohtuvad nii dj kui baarmeni ametiseisus.
vabandust, unustasin eksootilise nimega ööklubi tropicana, mis siinlinnas on tuntud kui mustade inimeste ööklubi. hoolimata sellest avatakse neljapäeviti ööklubi uksed ka lihtsurelikele. jook valatakse sulle seal valgesse plastiktopsi ja kui suudad lahtiste uste päevast lummatud rahvamasside seas sellega oma kohale tagasi manööverdada võib sind üsna osavaks nimetada.
muusikamaitset eelpool mainitud kolmest klubist te siiski ei leia. isegi tavaliselt halva muusikamaitsega sakslane on selles minuga päri.vanilla ninjat seal tõesti ei mängita.
ometigi peab ühe hea asja pym´si puhul esile tooma. nimelt selle asukoha, asub ta ju südaöölgi lahti oleva saiaputka läheduses, kust peale meeleolukat klubiõhtut saab osta maailma maitsvamat croissanti. samas on kivi ikkagi klubi kapsaaias ja medal käisteta koka saiaputkas.
nüüd sai natukene kriitikat kohalike klubide pihta väljavalatud ja hakkas natukene kergem (ilmselt kuni järgmise korrani..) ja võib edasi minna märksa huvitavamate teemadega.
mäletate, kuidas mõni aeg tagasi hooplesin sellega, et mul hakkas lõpuks kool..3-4.oktoober oli see aeg. täna, täpsemalt nelja tunni pärast hakkab mu selle nö veerandi(prantsusmaal on ülikoolides ka sügisvaheaeg) viimane koolipäev. vaheaeg kestab mul 2 nädalat, mille jooksul veedan 6 päeva lõuna-prantsusmaal õppereisil, veiniistandustes ja veiniklaaside taga. kui ilus saab elu veel olla?käid 2,5 nädalat koolis, millele järgneb 2 nädalane vaheaeg. ma ei ole veel sada protsenti kindel, aga kahtlustan, et sattusin (üli)õpilaste paradiisi.
kuna kell on hiline ja mu peas kumiseb endiselt tok, tok tok tok, tok tok toook, tototoktoook, tooo ooook, siis pean õigeks nüüd lõpetada ja teile hüva ööd soovida.

tok tok.

kurat pane ise pealkiri

igaljuhul.nüüd on mu kool täies hoos.ärkan igal hommikul kell 7.ja jõuan koju poole päeva pärast.
küsimus suurele ringile? kes räägivad maailmas kõige halvemini ja ühtlasi kõige naljakamalt inglise keelt?prantslased.üritan vältida inglisekeelseid vestlusi prantslastega, et mitte tekitada piinlikku olukorda, kus hakkan nende inglise keele üle naerma. aga esmaspäeval oli see võimatu.prantslane õpetas loengus inglise keelt.hääldas kõik th-d z-tideks...vhakk.nagu prantsuse moskiitokärbsed oskaks blogisid lugeda.ründasid mind.kaksi.püüdsin ühe veiniklaasi kinni.teine varjab end kuskil.küll sitakal hakkab lõpuks igav ja välja tuleb.aga...inglise keele õpetaja siis..keegi dylan moranit teab?noh, see tüüp black books´ist, tead küll ju?õpetaja oli nagu dylan, ainult törts vanem, kasitum ja geim. korrutas meela tooniga pidevalt shame on meee.... kui keegi ütles, mõne sellise koha kus ta käinud ei ole või mingi asja, mida ta teinud ei ole.terve tunni hoidsin kätt suu ees.ja naeru kõhus.sest lisaks talle oli klassis veel 36 prantslast.haha.
aga tegin asja enda jaoks huvitavaks ja jälgisin, mitu viga õpetaja teeb.tegi.mõned. meeletu tahtmine oli tagapingist karjuda, et see ei ole nii, aga hoidsin ennast tagasi.viimasena tuli minu kord rääkida oma pinginaabrist.ja oi kui äksi täis ma läksin, kui ta hoopis mind parandas..pidasin väikse pausi ja ütlesin but no...ja see kiskus vähemalt 7minutiseks vaidluseks.teistele pakkus nalja, aga mina tahtsin oma õigust.kahju oli, kui möödunud oli 6min ja 59 sek, ja sain aru, et tal on õigus.
aga tänane on veel parem.õppisin veinigeograafiat.konspekteerida ei jõudnud, õppejõud üritas kiirrääkimise rekordit püstitada.
aga päeva lõpus õppisin hispaania keelt.prantsuse keeles. ja mis kõige toredam nagu välja tuli(mis on tegelikult ka üsna loogiline), on kõik mu kursakaaslased seda keelt juba 3-6 aastat õppinud.koolis siis.nii antigi igaühele veinikohane tekst.hispaania keeles.sellest peab 2 nädala pärast esitama kirjaliku kokkuvõtte ja suulise presentatsiooni.hispaania keeles.
tuletan meelde, et olen õppinud hispaania keelt algtasemel 2 semestrit. umbes pooltesse loengutesse ei jõudnud, sest nad toimusid neljapäeva hommikul.oskan öelda oma nime ja vanust.ja muidugi seda, et mul on ilgelt suured munad.aga see on ka kõik.

bonne nuit.


P.S. pean lugejaid kahjuks kurvastama.sooaluste mutt ei olnud nõus töötingimustega ja loobus oma ametikohast.so I suggest when you reapply for the job in about an hour, you do you do the interview yourself. Why don´t you wear your pin-stripe suit? The one that gives you a big arse. You´ll like the look of yourself in that...
a burn.

on n´aime pas qu´avec les yeux...

et tere.
on pühapäevaõhtu ja aeg järjekordseks huvitavaks õhtupoolikuks oma publikuga, keda nagu ma hiljuti teada sain leidub Orleans´isgi. Tervitused sinna!
See nädal algas Jegoril kool. kolmapäeval. sellele eelnenud kaks päeva olid üsnagi sisutühjad...kui muidugi mitte arvestada esmaspäevahommikust keelekursust...ah kuramus.sellest ma juba rääkisin.hakkan vaikselt prantslaseks muutuma ja asju üle rääkima ja seletama. samas on mind selles tõves varemgi süüdistatud.peaks emalt küsima võimalike prantsuse juurte päritolu kohta..
seega teisipäev siis.(seekordses ülevaates üritan samuti aja-ja kohareegleid jälgida).käisin ülikoolis korvpalli mängimas. eelnevalt eelmisest korrast oli see kord juba parem.vaat et liigagi hea. seekord said naised endale oma väljaku. algajad oma ja osavad prantslased ja vormikas eestlane oma väljaku. treener jooksutas nii mis kole, aga hea oli.koju tulles oli kohe tahtmine kaalule astuda.ainult kaalu mul kodus pole.
aga niisiis.kolmapäeval hakkas mul kool.meid on kokku 37.kõik peale minu on osavad pr.keele põristajad ja saavad kõigest aru.peale selle on enamus neist juba õppinud piiritusjooke või midagi selle lähedast. seega saab olema huvitav aasta...esimesel päeval vaadati mind lisaks kõigele väga altkulmu...ja noh ma tundsin seda ja nagu alati kui ma tunnen ennast imelikult, siis ma olen suur ja kohmakas..ja siis on teistel veel naljakam.aga vahet pole...kolmapäevane koolipäev lõppes meie osakonna poolt pakutud teretulemastvahuveiniga.4 klaasi ja tühi kõht meeldisid mulle väga.
neljapäev oli aga eriline. kaotasin järjekordse süütuse.viinamarjuri oma seekord..terve bussitäis "meid" viidi 40 km Tours´ist välja Amboise´i ja hakkasime tegema seda, mida siin nimetatakse Le Vendange ehk siis viinamarjakoristust. muidugi olid 37st seda varem teinud nii 35, 5 seega oli üks ida-eurooplane, kes polnud.osadel olid isegi oma kummikud spetsiaalkummikukotis kaasas. korjasime ja korjasime. seni kuni meid 3 gruppi jagati ja kordmööda käisime veinitehases vaatamas, mis meie korjatud marjadest edasi saab.üsna huvitav oli.ja prantsuse keeles.
lõpuks, kui kõigil oli täielikult siiber korjamisest ja me sujuvalt pikemaid pause tehes, sellest märku andsime, sai orjapõlv läbi. edasi viidi meid vouvray´sse ja kohalikku veinikoopasse, kus on korraga 4 miljonit pudelit veini ja vahuveini. suht tuntud mark peaks olema. minge poodi eesti inimesed ja vaadake, kas on seal midagi sellist ja palju maksab. kes esimesena mulle hinna ütleb, saab auhinna.jeee...
ja muidugi tipnes kogu üritus korraliku degusteerimisega, mis semi-tühja kõhu peale oli päris hea.
jõudsin koju.väsinuna.aga kuradi felena sundis mind ikka välja minema.käisime klubis.tudengitepidu oli, shikis klubis, kuhu mind tookord ei lastud, sest mul polnud kingi. seekord lasti. disko oli tore nagu ta alati siin riigis on. kord tuli räppi, siis prantsuse popurriiiiiid ja siis träänsu. ei teagi, mida järgmisele tudengipeole selga panna.valget maikat, neoonvesti, kindaid ja vilet...laiu pükse ja ketse või hoopis sveitsi joodeldaja kostüümi?
hah.ja see oli kõige parem, et selles shikis shikis klubis mängis dj CD-sid...järgmine kord võtan läpaka klubisse kaasa.äkki ühendab ära..
järgmine päev oli täpselt selline nagu ma kujutasin, et ta on, kui ma oma esimese koksi jõin. 4 tundi uinakut ei olnud piisav ja kogu esimese loengu ma nokkisin.õnneks ei tekkinud seda piinlikku momenti nagu mul üldiselt tekib..et ma jäängi magama ja ärkan kuuldes kellegi häält läbi une: Jegor, jegor!JEGOOOR!...
igaljuhul.nüüd jagati meid ühes aines gruppidesse.meid on 5. ja iga grupp sai endale ühe nimelise hypermarketi, supermarketi, odavahinnapoe ja veinipoe. meie ülesanne on siis nende juhatajaid küsitleda teemadel kuidas nad on veini oma poes paigutanud ja analüüsima seda oma silmadega. ja õnneks sattus jegor eriti agarate tudengite gruppi..kes tahtsid peale lõunat kokku saada.küsimused valmis mõelda ja siis ühte poodi minna.saigi lõpuks 1,5 h veedetud veiniriiulite vahel tiireldes...siin ei ole nad eriti väikesed..
laupäeval istusin rongile ja sõitsin orleansi.kohtusin ühe seal resideeruva eestlasega.ja vaatasin korvpalli.esimene mäng oli PRO A lootused ehk siis peale neid mänginud suurklubide farmklubid. mõlemad mängud olid päris huvitavad.eriti teine ehk põhimäng. kui keegi korvpalliinimestest loeb, siis üks võistkondadest oli PAU ORTHEZ ja ta sai pähe. pealtvaatajate arvu ei anna eesti meistriliiga mängude omaga eriti võrrelda...ca 3-4 tuhat inimest oli...eesti 300-400 vastu.
tulin orleansist tagasi ja felena sundis mind taaskord välja minema.sundis isegi martinit jooma.ja kiirustas takka ka veel. kui me lõpuks taksoga linna jõudsime, saime kokku sakslase ja teistega.inglismaa oli ka esindatud.patty oli ilmselt õppelaenu kätte saanud, sest oli purjus kui siga ja rämises. ja noh, selle asemel, et kuhugi klubisse või baari edasi minna, otsustasid enamus, et lähevad sotlase juurde ja, tsiteerin pattyt: will get absolutley SMASHED!...nii jäimegi, mina, felena ja sakslane lolli peaga seisma keset platsi...äärmiselt tühitiiru tunne oli.kõndisime natuke ringi, et äkki lõbu näkkab...aga ei näkanud...ja siit tuli ühel meist spontaanne plaan(huvitav kellel?)..lähme rongijaama ja kui varsti peaks minema pariisi rong, siis lähme pariisi, will get absolutley SMASHED rongis ja põhieesmärgina: oleme esimesed eiffeli torni järjekorras..mõtteks ta seekord jäi.öösel rongid ei käi.ja rongijaamalgi oli ukse ees tara.seega tulime koju ja mängisime hilisöise pokkeriturniiri. taaskord võidutsesin.lihtsalt pean ära mainima, et viimased 8 mängu olen lõpetanud positiivselt.
ja täna puhkasin ja vaatasin felenaga briljantkätt.

vabandan seekord siku ees, et postis on seekord valdav enamus informatiivse ja mitte humoorilise iseloomuga.katsun järgmine kord olla osavam.

a. ja uudisena toon teieni ka veel selle, et kuna blogiga on mul tööd nii palju, siis otsustasin, et ei saa üksinda tööga hakkama ja korraldasin konkursi kaasautori ametikohale. avaldusi ja CV-sid saabus palju. peale oskusvooru jäi sõelale kaks kandidaati sooaluste mutt ja üks türklane. vestlusvoor määras. felena hakkab ka kirjutama ja pilte lisama.üllatavalt jääb blogi nimeks ikka jegor prantsusmaal.

P.S. Seda unustasin mainida, et kolmandal oktoobril oli berliini müüri langemise 15 aastapäev. see oli kolmapäev ehk mu esimene koolipäev ja lugesin hommikutee kõrvale postimeest.enne seitset...ja ma lihtsalt ei saanud jätta oma sakslasest sõbrale saatmata sõnumit: The Wall is down!It´s really down! Happy anniversary!
olen naljakas küll aegajalt.õnneks on sakslane sellega harjunud ja sai hommikusest äratusevihast kiiresti üle. olen teda nii hästi treeninud, et suudab öelda: that´s because i´m german and i´m stupid. olen uhke!
muidugi ei suuda ma teda aegajalt kontrolli all hoida ja kui ta kontrolli alt väljub, siis viskab mõne is there sunshine in dark-east? nalja.

tänaseks aitab.head ööd päevik.

tähendab...

...jube tüütu on seda blogi pidada.aga kui ma juba hakkasin, siis peab. lugejaskond on mul suur ja mida suuremaks läheb, seda suuremad nõudmised tal on.

ja ma ei mäleta, mis ma viimati, enne desolè´d kirjutasin, nii et ma jätkan kusagilt...a mis asi selle desolé´ga on. mu mitte prantslastest lugejaskonnale: desolé tähendab prantsuse keeles "kahju". ja nad kasutavad seda siin jube palju. statistika järgi 20-30 korda päevas (ligikaudne statistika) ja umbes 75%-l kordadest lisavad nad sinna ette sõna vraiment, mis tähendab maakeeli "tõesti". ja mis selles nii erilist on, küsid sina , mu kallis eesti keele filoloog? muidu poleks nagu midagi, ainult et alati lisavad nad sellele kahele sõnale oma näoilme, mille otsaees on suurte tähtedega kirjas: "HUI OLEN JU TEGELIKULT DESOLE, ET EI SAANUD SULLE SEDA ASJA VORMISTADA"...ja see nähtus on siin väga levinud...poes, ametkondades, koolis...kus iganes.

aga! viimased päevad siis. õigemini viimane nädal..oli minu elus kuidas nüüd öelda...jube kunagi kogetud...rasvusin voodis kella 13ni..paremal juhul 15ni...sõin.rasvusin veel voodis.rasvusin koos internetiga.kella 19ks oli nagu naksti minu maja ees sakslane, kes tinistas alati hiljaks jäävale jegorile fonolukku, et on aeg igaõhtuseks eesti-saksa ühiseineks. ja kurat võtaks, lätlastel ongi ehk õigus, et eestlased on aeglased...ma pole kordagi jõudnud alla 19ks samas kui herr fürer on alati õigel ajal. oi kui suur oli mu rõõm, kui olin täna all kell 19.03 ja ta tuli 19.05. sai kohe hüpata millegagi.
ahjaa...kolmapäeval juhtus see asi, et rasvusin läbi oma 21-se sünnipäeva ukse...ja üllatav, aga mahtusin veel läbi...mõni pind jäi naba juurde kinni, aga ei midagi ületamatut. tähistatud sai see üsna vaikselt. traditsiooniks kujunenud pokkeriõhtu heleni, felena ja sakslasega...mille tegi tavaliselt erilisemaks ehk see, et avasin ühelt prantsuse kohtunikult kingiks saadud 1998 aasta Bordeaux veini. Jah, võib öelda küll, et odaval selleaastakräpil ja pea 10aastasel veinil on lõhna, värvi ja maitseerinevused. sakslane neist muidugi aru ei saanud ja kulistas alla nagu õlut. ei julgenud midagi öelda ka, äkki okupeerivad jälle..
neljapäev see-eest, mis saigi välja kuulutatud kui Fatmani sünnipäeva peopäev läks lõbusamalt. Mahutasin oma 18 ruutmeetri peale enda (pool tuba), eesti eided, sasklase, sakslanna, sveitslanna ja domenico nimelise itaallase. inglased pidid ka tulema, aga neil vist seisus ei lubanud külastada nii vaese riigi kodanike sünnipäeva..
veini ostsin ka hulgi.ja haisujuustu ja muid snäkke.snäkke jäi alles, aga vein sai just õigel ajal otsa.
õige aeg=00.30=aeg klubisse minna. musta nahatooniga inimeste klubi, mis kannab väga originaalselt nime Tropicana, asub meil 400m kaugusel. seega põhimõtteliselt koduklubi, ainult me ei käi seal.
kuna mustad mehed tahtsin väga palju raha teenida selle tudengite integratsiooniõhtu pealt, siis oli linn postereid ja flaiereid täis... sama täis oli ka klubi...ja sama täis oli ka järjekord klubi ees...ja mitte vähem täis oli sakslane.
Aga kannatlikult 40 min oodates saime lõpuks sisse.polnud suurem asi. rahvast oli palju.alkoholi vähe ja muusika vaheldus kõrvasitaveemuusikast räppmuusikaks ja tagasi. samas oli kohal palju välistudengeid, kes ilmselgelt polnud oma maal kuigi suured peovasikad, aga kui nüüd suudeti hüpata ka teisele poole kraavi ja autoteest ülegi, siis läks mölluks lahti.
aga kõige naljakam lugu oli klubis siiski sakslasega.nagu alati.kui sa teda vaatad, siis tundub ta üsna dorkey olevat, aga kui sa temaga suhtled, siis saad aru, et ta on kõige naljakam dorkey maailmas. sellel õhtul oli dorkey väga purjus. istusime teise korruse tantsusaalis ja ajasime inimestega juttu, kui äkki herr Otto, tõusis kiirelkohmakal sammul püsti, jooksis koridori poole ja enne kui jõudis ületada koridori ukseläve tegi ta pea kiire nõksu 30 kraadi tahapoole ja seejärel veel kiirema nõksu 45 kraadi ettepoole ja väljutas tema suust kõik selle hea ja parema. taaskord ei teadnud ma mida teha, kas pahvatada naerma või minna appi...seega ma tegin mõlemat.täpselt selles järjekorras, millises nad siin on. vetsu jõudes nägin pissuaari najale toetuvat, pea poolenisti pissuaaris sakslast.siis naersin veel natuke.ta naeris ka oma ropsise suuga ja siis küsisin, kas kõik on ok ja valvasin, et prantslased, kellele selline asi üldse ei meeldinud talle teist maailmasõda meelde ei tuletaks.
all in all, oli väga lõbus õhtu.
ülejäänud tolle nädala päevad koosnesid peamiselt rasvumisest. välja arvatud laupäev. võtsin kokku ja sõitsin toursi eeslinna, mis minust nii 10 min kaugusel on, et vaadata National 2.liiga mängu...ehk siis kõige kõrgemat taset, mis mul siin vilistada lubavad. publikut kogunes omajagu.nii 300-400 ütleks. ühes nurgas oli ka fännklubi...ilmselt kohalikust hooldekodust kokku kogutud pensionärid ja muidutoredadinimesed, kellele anti kätte särgid, pasunad ja trummid ja kes tegid võimast häält.mikskipärast ka siis kui nende koduvõistkond ründas.
mäng ise valmistas algul pettumust.soojenduse ajal jäi mulje, et oi oi nüüd läheb küll võitluseks, aga võib öelda, et terve esimene veerandaeg roomati väljakul tagurpidi ja kohati ka edaspidi!(aeglasem - toim) krabi.aga mida veerand edasi, seda rohkem mängijaid sai väljakul aru, et sörkimine (ja hiljem ka spurtimine) võib olla kiirem kui krabikõnd.mäng oli punkt-punkti mäng, seega skrooiline põnevus oli kogu aeg olemas...vahet pole, kas siis mängivad veekoguasukad või pühapäevajooksjad.
mäng lõppes koduvõistkonna võiduga, mis oli neile esimeseks sel hooajal.kaotajad, kelle üle mõistan ma kohut 20ndal pariisi lähistel pidid pead norgu laskma ja riietusruumi lonkama. samal ajal kui kodusmeeskond tegi saalis auringi ja lõi esirea juurde kogunenud toetajaskonnale plaksu.
mainimata ei saa ma aga jätte mängu diktorit...mitte seda, kes meistriliiga mängude ajal lauas istub ja ütleb, kes nüüd väljakul on ja kes mängivad. vaid seda, keda meil aegajalt saalis üritavad emil rutiku või madis malts järgi teha..vot see mees oli elus!!prantslased üldiselt armastavad asju korrata, midagi seletades on ühe asja ülerääkimine vajalik vähemalt kolm korda. sellel mehel aga jätkus jaksu hüüda pooleteist tunni jooksul tuhandeid kordi repliike nagu: täna vaatame selle ja selle võistkonna hooaja 2007/2008 esimest mängu...ja mis kõige armsam. ta suutis teha seda säärase siiruse ja põnevusega, et igakord läksid kihevile kui nägid tema nägu punetama hakkavat ja ootasid seda kordi ja kordi kuuldud ühte ja sama lauset.aga oli tore, ei saa kurta.ja tase on kokkuvõttes hea...pakuks, et parimad võistkonnad selles liigas teeks kodusele valgale ja raplale kindlasti ära.

pühapäeval rasvusin.

esmaspäeval ehk eile seevastu võtsin tervelt 47 min osa pooleteisttunnisest juriidilise prantsuse keele keelekursusest...noh...muidu on hea loengu ajad kirja panna ja õigeks ajaks kohale minna...aga samas võib ka neid väja mõelda ja huupi oletada.nii on vaat et isegi põnevam.aga näpuga ei näita.ja nimeseid ei nimeta.felena.
a kui juba felenale kulutada jupike minu blogist, siis ei saa rääkimata jätta tema armastusest gravitatsiooni vastu.või siis newtoni teise seaduse vastu.
kuidas alustada nüüd...teatavasti kõnnivad inimesed sirgel jalal ja otse vastavalt oma suunale. vahel võib olla see aga raskendatud...alkohol...maavärin..jää...ja nagu me nüüd ka korduvalt (kordi 3) teame, siis ka märg asfalt võib olla teatavaks takistuseks trajektooril püsimajäämisel.eriti siis kui oled unustanud slikid(vihmasõidrehvid - toim) alla panna.võiks ju 100eurostelt ameerika brändilt GUESS vihmapidavust oodata.aga nagu me nüüd teame, siis Ei.õigemini nagu nüüd felena teab ja nagu nüüd mina ja helen naerame.aBurn!
Samas nalja peab ju saama.kas siis neljakäpukil või perseli.peab saama!

praegu aga lõpetan reportaazi.jään huviga ootama juba saabunud homset päeva.mis on rasvumisteekonnal viimane. kolmapäevast algab kool.esimest korda elus ma tõsimeeli ootan seda(esimene veinidegustatsioon ilmselt neljapäeval juba...:)

salut!

Päeva majandustip: oste dollarit kokku, ta varsti tõuseb!